ITAALIA MUUSIKAŌHTU 3.MAI KL. 19:00 Hopneri majas (Reakoja plats 18)
✨ Unustamatu laupäevaõhtu Itaalia muusikaga ✨
Sukelduge kire, romantika ja ilu atmosfääri koos Itaalia heliloojate säravaimate teostega! Teid ootavad tuntuimad aariad, duetid, kvartetid ja elavad emotsioonid. Kontsert toimub Hopneri Majas, Raekoja platsil, Tallinna vanalinna südames. Ajalooline ja hubane saal, suurepärane akustika ning professionaalsete muusikute esituses kaunis Itaalia muusika loovad unustamatu õhtu!
Kontserdil esinevad artistid: Alla Popova (sopran) Zhenya Hovsepyan (metsosopran) Vitaliy Dudkin (tenor) Stanislav Šeljahhovski (bass) Ralf Taal (klaver)
Kontserdi Kava
1. «Fu la sorte dell’armi» - duett Aida & Amneris - Giuseppe Verdi -ooperist «Aida» - Alla Popova, Zhenya Hovsepyan
2. «Come dal ciel precipita» - aria Banco - Giuseppe Verdi - ooperist
«Macbeth» - Stanislav Šeljahhovski (bass)
3. «Un bel di vedremo» - aria Butterfly - Giacomo Puccini - ooperist Madama Butterfly - Alla Popova (sopran)
4. «Е lucevan le stelle» - aria Cavaradossi - Giacomo Puccini - opera «Tosca» - Vitaliy Dudkin (tenor)
5. «Stride la vampa» - aria Azucena - Giuseppe Verdi -opera «Il Trovatore» - Zhenya Hovsepyan (metsosopran)
6. «Oh, chi piange ?» - aria Zaccaria - Giuseppe Verdi - ooperist «Nabucco» - Stanislav Šeljahhovski (bass)
7. «Parigi, o cara» - duett Violetta & Alfredo - Giuseppe Verdi - ooperist «La Traviata» - Alla Popova, Vitaliy Dudkin
8. «Io la vidi» - duett Isoletta & Valdeburgo - Vincenzo Bellini - ooperist «La Straniera» - Zhenya Hovsepyan, Stanislav Šeljahhovski
9. «Bella figlia dell'amore» - kvartett - Giuseppe Verdi - ooperist «Rigoletto»
10. Duetto buffo di due gatti - Gioachino Rossini - Alla Popova, Zhenya Hovsepyan
11. «Libiamo, ne' lieti calici» - kvartett - Giuseppe Verdi - operisti «La Traviata»
Osalejate CV-d
Alla Popova (sopran)
Alla Popova töötas juhtiva solistina teatris “Vanemuine” aastatel 2000-2012. Ta on lõpetanud Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli (õp. Mare Jõgeva-Põder) ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrantuuri (prof. Taru Valjakka ja Tamara Novitšenko). 1997 aastal saavutas ta I preemia Tiit Kuusiku nimelisel konkursil ja 2000 aastal sai Kristallkingakese laureaatiks (Eesti teatriliit). Popova on täiendanud end maestro Lino Puglisi meistrikursusel Itaalias (2002); prof. Ingrid Kremlingi meistrikursusel Saksamaalt (2007); prof. Jenny Anvelt Itaaliast (2012); prof. Gundula Hintz Saksamaalt (2016). Soolokontsertidega on ta esinenud Eestis, Norras, Soomes ja Poolas. Popova repertuaari kuuluvad Tatjana (Tšaikovski “Jevgeni Onegin”), Mimi (Puccini “Boheem”), Amelia (Verdi “Maskiball”), Lisa (Bellini “La Sonnambula”), Cio-cio-san (Puccini “Madama Butterfly”), Violetta (Verdi “La Traviata”), Pamina (Mozart “Võluflööt”), Rosalinde (Strauss “Nahkhiir”), Gilda (Verdi “Rigoletto”), Antonia (Offenbach „Hoffmanni lood“), Manon (Massenet „Manon“), Rosina Almaviva (Mozart „Figaro pulm“), Night/Juno (Purcell “Haldjakuninganna“), Maria Stuarda (Donizetti „Maria Stuarda“), Sophie (Massenet „Werther“), Elena/Elsa (Pozdejev „Proua Elsa“), Grafin Mariza ( Kalman „Grafin Mariza“), Rosalinde (Strauss „Nahkhiir“), Tangolita (Abraham „Savoy ball“), Euridike (Offenbach „Orpheus põrgus“), Valencienne (Lehar „Lõbusk lesk“). Samuti on ta soleerinud mitmetes suurvormides (Orff “Carmina Burana”, Honegger “Jeanne d’Arc tuleriidal” (Neitsi), Respighi “Lauda per la Nativita del Signore” (Ingel), Schubert Missa nr.2 G-duur, Charpentier „Te Deum“, Sisask Missa nr.1, Haydn „Theresienmesse“ B-duur, Hilarion Alfeyev „St. Matthew Passion“).
Zhenya Hovsepyan (metsosopran)
Ženja Hovsepjan, metsosopran, on sündinud Armeenias.
2006. aastal lõpetas ta kiitusega Komitase nim. Jerevani Riikliku Konservatooriumi akadeemilise vokaali eriala ja sai magistrikraadi tuntud laulja professor Gohar Gasparyani juhendamisel.
Jerevanis osales Ženja 2004. aastal esimesel vabariiklikul Tamara Shahnazaryani nim. laulukonkursil ning pälvis diplomi ja eripreemia tuntud ooperilauljalt Susanna Martirosjanilt. Teine oluline tunnustus saabus
2006. aastal, kui Ženjale anti Jerevanis vabariiklikul ooperilauljate konkursil Armeenia presidendi auhind.
2003. aastal, esinedes Gohar Gasparyani auks korraldatud olulisel kontserdil, sai 19-aastane Ženja Hovsepjan kutse töötada solistina ansamblis «Tagaran» Jerevani Kammermajas, kus ta esitas iganädalastel kontsertidel rohkelt rahva- ja vanaarmeenia teoseid.
2004. aastast alates hakkas Ženja paralleelselt ansamblis «Tagaran» töötamisega esinema kvartetis «Sanctus».Koos kvartetiga esines ta erinevates riikides arvukatel kontsertidel ning 2004. aastal andsid nad välja plaadi «Sanctus».
2007. aastal kolis Ženja Eestisse ja asus tööle solistina Vene Filharmoonia Seltsis Vene Kultuurikeskuses, kus ta jätkab esinemist erinevatel kontsertidel tänaseni.
Eestis on Ženja esitanud soolopartiisid mitmes mainekas projektis, nagu nt Hilarion Alfeyevi «St. Matthew Passion», Vsevolod Pozdejevi «Madam Elza», G. Pergolesi «Stabat Mater», J. S. Bach «Cantata BWV 146», Vladimir Ignatovi ooperis «Lumekuninganna» (Lumekuninganna), «Smaragdlinna võlur» (Võlur) jm.
Stanislav Šeljahhovski (bass)
Stanislav Šeljahhovski Stanislav sündis 1989. aastal. Tallinna Georg Otsa nim. muusikakoolis õppis ta kooridirigeerimist Andrus Siimoni klassis, sai aga 2022. aastal Toomas Kapteni juhendamisel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias bakalaureusekraadi koorijuhina, jätkas õppimist soololauljana Mati Turi klassis ja sai magistrikraadi 2024. aastal. Stanislav on töötanud Rahvusooperis ning osales mittu hooaja Savonlinna operifeativalil, kus sai laulda mõned rollid ooperitest, näiteks Puccini “Tütarlaps kuldsest läänest” Estonias, Gounod-i “Romeo et Juliette”, Verdi “Nabucco” Savonlinnas. EMTA projekti raames osales W.A.Mozarti “Die Zauberflöte” ooperis Rahvusooperi laval. Šeljahhovski on pälvinud Elfrida ja Erich Rämmeldi fondi stipendiumi 2023. aastal. 2024. aasta kevadel osales retsitatiivi meistrikursusel Cesare Pollini konservatooriumis Padovas, Itaalia, professor Stefano Patarino juhendamisel, sügisel osales Vello Jürna nim. laulukonkursil. Stanislavil on lai valik repertuaari, sealhulgas erinevate ajastute muusikat, barokist tänapäevani. Tema huvialade hulka kuuluvad selliste meistrite nagu Bachi, Mozarti, Verdi, Mussorgski, Borodini, Medtneri, Stravinski, Rahmaninovi ja Saare teosed. Šeljahhovski tunneb aktiivset huvi õigeusu laulukultuuri vastu. Hetkel töötab Rahvusmeeskooris, kus tal on olnud au esitleda selliseid teoseid nagu K.Singi “Meie Isa palve” ja G.Grigorjeva “Nox Vitae”, astuda BBC Philharmonics orkestri ette Šostalovitši 13. sűmfoonia “Babij Jar” laulmas.
Vitaliy Dudkin
Vitaliy Dudkin Vitaliy Dudkin sündis Donetskis. Ta lõpetas Donetski riikliku muusikaakadeemia S. S. Prokofjevi nimel, omandades hariduse koorijuhtimise erialal (2003) ja akadeemilise vokaali erialal (2005) professor, Ukraina rahvakunstniku Gennadi Kalikini käe all.
Alates 2004. aastast töötas ta Donetski akadeemilises ooperi- ja balletiteatris A. B. Solovjanenko nimel, kus tema repertuaari kuulusid rollid Bohun („Bohdan Hmelnitski“), Edward („La cambiale di matrimonio“), Beppe („I pagliacci“), Alfredo („La traviata“), Cavaradossi („Tosca“), Nemorino („L’elisir d’amore“), Manrico („Il trovatore“), Pinkerton („Madama Butterfly“), samuti mitmed rollid ooperites „Jolanta“, „Carmen“, „Nabucco“. Koos teatri trupiga on ta esinenud Hispaanias ja Kanadas.
2005. aastal liitus ta Mariinski teatri noorte lauljate akadeemiaga, kus ta laiendas oma repertuaari, esinedes rollides Sadko („Sadko“), Spendius („Salammbô“), Esimene meremees („Tsaar Saltaani muinasjutt“), Esimene käskjalg („Lumehelbeke“), Antonov („Tormi ajal“), Genaro („Maddalena“), Volodja Gavrilov („Mitte ainult armastus“), Filistiinide käskjalg („Simson ja Daliila“), Borsa („Rigoletto“), Uldino („Attila“).
Larisa Gergijeva festivali „Larisa Gergijeva kutsub“ raames on ta esinenud Põhja-Osseetia-Alaania Riiklikus Ooperi- ja Balletiteatris, kus ta on laulnud rolle José („Carmen“), Vaudémont („Jolanta“), Manrico („Il trovatore“), Chevalier Renato des Grieux („Manon Lescaut“), Radamès („Aida“), Loris („Fedora“).
Praegu töötab ta Eesti Rahvusooperis ja jätkab aktiivset loomingulist tegevust.
Ralf Taal (klaver)
Ralf Taal on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. 1993. aastal saavutas ta esikoha Edvard Griegi 150. sünniaastapäevale pühendatud noorte pianistide konkursil. 1994. aastal võitis Ralf Taal vabariikliku pianistide konkursi ja noorte interpreetide konkurss-festivali "Con brio" ning oli hooajal 1994/1995 Eesti Kontserdi stipendiaat. Aastal 1995 sai ta Schuberti nimelisel rahvusvahelisel pianistide konkursil Dortmundis noorima finalisti eripreemia. Ralf Taal on olnud solistiks pea kõigi Eesti orkestrite ees ning andnud arvukalt soolokontserte. Ta on teinud koostööd selliste dirigentidega nagu Eri Klas, Paavo Järvi, Olari Elts, Arvo Volmer, Tõnu Kaljuste, Anu Tali jt. Tema soolokavades on valdavalt kõlanud Beethoveni, Schuberti ning Chopini muusika. Lisaks solistitegevusele on Ralf Taal olnud hinnatud ansamblipartner paljudele vokaal- ja instrumentaalsolistidele, sh Ain Anger, Pille Lill, Helen Lokuta, Monika-Evelin Liiv, Indrek Vau, Oksana Sinkova, Andrus Haav jt. 1998-2014 töötas Ralf korrepetiitorina rahvusooperis Estonia, 1993-2021 õppejõu ja kontsertmeistrina EMTAs ning 1998-2022 G.Otsa nimelises muusikakoolis. Praegu töötab ta pedagoogina MuBas. 2011 pälvis Ralf Taal Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia. 2014. aastal ilmus tal sooloalbum Chopini klaverimuusikaga "Magic of Sound". Alates aastast 2022 on ta andnud kontserte koos Kai Taaliga, kus muusika ja sõna on läbi põimitud.
Disclaimer: This website was built with Renderforest, however it is NOT managed by Renderforest. If you find the content on this website abusive or inappropriate please report right away.